Enesehinnang

Sel aastal oli biotehnoloogia kursus üsna huvitav. Peamisteks teemadeks, millega tegelesime olid: bioaktiivsed ained, kosmeetika, liimid, lõhkeained, plastmass ja tekstiil, toidutehnoloogia, värvid. Bioaktiivsetest ainetest õppisime tundma lähemalt erinevaid ravimeid, vitamiine ja hormoone. Liimidest, värvidest ja kosmeetikast õppisime tundma nende erinevaid liike ning omadusi. Toidutehnoloogias õppisime valkudest, lipiididest, sahhariididest, lihatoodedest, piimatoodedest, teraviljatoodedest, magusainetest, tehistoidust. Kõige huvitamaks osaks minu jaoks kujunes lõhkeained. See töö läks mul ka kõige paremini, vajakajäämisi oli kindlasti 2. töös, mis oli liimide ja värvide peale.

Sügisel toimus Teadlaste ÖÖ, mille raames meie oma klassiga pidime näitama katseid raekojaplatsis. See oli kindlasti väga kasulik, sest ma nägin katseid, mida ma varem ei teadnud ja sain selle läbi targemaks. Ise esinesin koos Raunoga ja näitasin, kuidas teha piimast ja äädikast plastmassi. Kevadel pidime samu katseid näitama koolis algklassidele. Toimus ka käik Tähetorni, kus ma aga käia ei saanud, seega ei oska selle kohta täpsemalt rääkida. Ilmselt oli põnev.

KT-dest läks kõige paremini viimane, sest seal oli üheks teemaks lõhkeained, millest ma sain hästi aru ja mis pakkus mulle huvi. Esimesed kaks tööd läksid üsnagi halvasti, sest trenni tõttu ei saanud tihti tunnis käia ning paljudest asjadest ei saanudki aru. Ainult kodus õppimisest polnud kasu. Samas peab tunnistama, et need teemad ei pakkunud ka nii palju huvi.

Kõige suuremkas õnnestumiseks pean kursust üldiselt, sest tänu sellele sain teada palju uusi ja huvitavaid asju. Kuigi kõike materjali ei suutnud omastada, siis sellest mis meelde jäi on kindlasti tulevikus abi. Suurimaks ebaõnnestumiseks loen seda, et ei suutnud õigeks ajaks otsida endale katset koolis näitamiseks ja seetõttu ei saanud ka esineda. Sellest oli kahju.

Kõige põnevamaks selles kursuses olid minu jaoks lõhkeained, ilmselt sellepärast, et poistele meeldivad plahvatused ja selline teema. Igavaks olid minu jaoks toidutehnoloogia ja kosmeetika. Kindlasti meeldised need neiudele.

Paremini oleks saanud ma teha paljusid asju. Oleksin pidanud tihedamalt tunnis käima, rohkem kodus õppima ja aktiivsemalt tunnist ja teemadest osa võtma. Oleksin pidanud endale katse otsima ja seda analüüsima, kuid kõik see jäi ajapuuduse kätte. Olen pisut kurb enda tegematajätmistes, sest muidu oleks mul rohkem teadmisi.

Õppinud teadmistest olen kasutanud seda, et enne põhivärvi kasutamist tuleb pind katta kruntvärviga. Kruntvärvi on vaja selleks, et põhivärv pinnaga paremini haakuks ja niimoodi kulub põhivärvi vähem. Ma arvan, et tänu kursusele olen õppinud tegema säraküünlaid ja kindlasti järgmisel aastavahetusel proovin nende tegemise järgi. Muidugi õppisin juurde ka muid asju, mis on väga kasulikud. Ma usun, et igast teemast jäi mulle midagi kasulikku ja huvitavad külge.

Õpetajat soovin tänada põneva kursuse eest. Ja peamine soovitus oleks tund tõsta varasemale ajale, sest õpilased kipuvad hilistest tundidest lahkuma. Mõnel on mõjuvad põhjused, mõni lahkub niisama, aga sellega kaasneb see, et osa asju jääb lahti seletamata ning nii on neist keeruline aru saada.

Katsed koolis

Teisipäeval oli meie klassi ülessandeks näidata katseid 5. ja 6. klassidele. Katsed olid samad, mida näitasime sügisel reakojaplastsis. Seal esinesin koos Raunoga, kuid nüüd pidin uue katse mõtlema. Valisin nn. kummikommikatse, kuid seda esitada ei saanud.

Katse kirjeldus: vaja on kuupsentimeeter kaaliumkloraati ning seda tuleb sulatada katseklaasis seni, kuni eralduvad mullid. Suure kuumuse tõttu eraldub hapnikku. Seejärel tuleb katseklaasi lasta kummikomm. Kummikomm põleb (oksüdeerub) ja erladub palju valgust ning soojust. Saadusteks on vesi, süsihappegaas ning kaaliumkloriid.

Plastmass

Ühel reedel toimus raekoja platsis katsete demonstreerimine.Katseid näitasid rahvale TTG 10. ja 11. klassi õpilased.Meie klass pidi esitama katseid, mis olid seotud bioloogilise keemiaga.Katse tegin koos Raunoga.
Meie katse oli üsna lihtne, kuid minumeelest üsna huvitav.Nimelt tegime väga lihtsatest asjadest plastmassi.Vaja oli ainult piima ja toiduõli.Kõigepealt oli vaja soojendada piima ning, kui see oli piisavalt soe, siis lisada toiduõli.Seejärel segasin pisut seda massi ja põhimõtteliselt oligi kõik valmis.Rauno lasi selle massi veel sõelast läbi ning see mis sõelale jäi, oligi plastmass.See polnud küll täiesti tahkel kujul.Rauno lisas veel, et sellisel meetodil avastatiki plastmass.
Ka teiste katsed oli huvitavad.Meeldis katse, kus Marko ja Roland panid raha põlema.Üldiselt oli see ka väga kasulik üritus, sest sain uusi asju teada.Ise oleks tahtnud näha ka 10. klasside katseid, kuid kahjuks pidin lahkuma.

Pildi peale siis härra Aksel katset sooritamas.

Enesehinnang

Enesehinnang on kokkuvõte selle aasta biotehnoloogia kursusest.Siin annan ülevaate, mida olen juurde õppinud, mis on väga huvitav tundunud, mis on raske olnud, kuidas on sujunud kontrolltööd, milliseid teadmisi kasutan juba igapäeva elus.Sellest võib oleneda ka minu kursuse hinne, sest see annab 10% hindest.Seepärast üritan seda võimalikult hästi teha.
Üldiselt on biotehnoloogia kursus mulle väga meeldinud.Olen saanud väga palju uusi teadmisi.Kursuse alguses õppisin EKG-st, EEG-st, vererõhust ning emaduest ja loodetest.Sain ka teada, milliseid osi on vaja, et ehitada vererõhu aparaat.Veel seletas õpetaja meile väga pikalt kloonimiest ja käärimisest.
Teisel kursuse poolel õpiti DNA-st, STR-st, praimeritest ja biosensori mediaatorist.Väga huvitav oli kuulda, et ka kriminalistikas läheb meie õpitut vaja(PCR meetod).Huvi pakkus ka GMO, sellest olin ka varem kuulnud ja ka varem pakkus see mulle huvi.Veel saime teada lammas Dolly kloonimisest.See oli nüüd kokkuvõtteks sellest, mida kõike me õppisime.
Oma edusammudeks loengi seda kõike, mida olen uut teada saanud.See tähendab, seda kõike mida eelnevalt loetlesin.Suurimaks õnnestumiseks loen uusi teadmisi käärimisest.Varem ei teadnus sellest eriti midagi, nüüd pakub see üsna huvi.Ebaõnnestumiseks loen teist kontrolltööd.Sain kahe, sest ei olnud aega õppida:(
Huvitavateks tehnoloogia teemadeks olid käärmine ja kloonimine ja GMO.Need meeldisid, sest sain nendest hästi aru.Teised teemad oli pisut raskemad.Ise oleksin saanud muidugi paljutki paremini teha, nt. oleksin pidanud tunnis rohkem tähele panema ja kodus rohkem õppima.
Ausaltöeldes igapäevaelus neid koolis õpitud teemasid eriti ei kasuta, sest ei ole lihtsalt neid eriti vaja olnud.Võibolla kasutan neid teadmisi isegi nii, et ise tähele ei pane, sest praegu ühtegi momenti küll meelde ei tule.Muidugi olen rääkinud vanematele ja sõpradele uusi asju, mida õppinud olen.Mõned asjad on neid tõesti imestama pannud.
Väga on meeldinud just õppekäigud.Neid on olnud päris palju, igale poole ei ole küll kahjuks jõudnud.Oleme käinud embrüotehnoloogiat ja geenitehnoloogiat õppimas, samuti ka õlletehases, tähetornis ja AHHAA-ga koostööd teinud.Kõige enam meeldis õlletehase ekskursioon, sest seal räägiti kõigest hästi huvitavalt ning see teema meeldis ka mulle.
KT-dest rääkides, võib öelda, et läks keskmiselt.Esimese töö sain 4, sellega olin väga-väga rahul.Teine töö tuli 2, sest ei olnud aega õppimiseks.Muidugi oleks pidanud rohkem tähele panema ja õppima.
Õpetajaga olen väga rahul, sest ta on abivalmis ja õpetab hästi.Ta annab võimaluse head hinnet saada ka siis, kui hinded pole väga head.Väga meeldivad ka tema poolt korraldatud õppekäigud.Soovitaksin õpetajal teha lihtsamaid kontrolltöid ja vahetada arvutiklass välja mõne muu klassi vastu.

Vesi

Millalgil toimus meie klassi tehnoloogia suuna õpilastel õppekäik Tähetorni.Koolitus oli veest.Mina seal kahjuks ei käinud, ma isegi ei teadnud sellest midagi, vist puudusin pikalt vms.Aga et blogi midagi kirja saaks, otsisin infot vee kohta.

Veel on kolm olekut, nendeks on gaasiline, vedelik ja jää.Kõige suurem vee tihedus on nelja kraadi juures, see tähendab, et vesi on siis ka kõige raskem.Kui vee temperatuur langeb juba alla nulli kraadi, tekib jää.Vedelikuna on vesi siis, kui tema temperatuur on üle nulli ja alla saja kraadi.Kui vett keeta saja kraadini, tekib aga veeaur ehk nüüd on vesi gaasilises olekus.

Vesi on keemiline ühend keemilise valemiga H2O.Järelikult koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist.Vesi on kõige levinum aine Maal, seda on ka üsna palju Universumis.Vett võib leida igalt poolt Maalt ning seda vajavad kõik elusorganismid.Vesi katab umbes 70% Maa pinnast.Vett leidub mullas, järvedes, jõgeded, meredes, ookeanides, taimedes, organismides, jäämägedes.Kindlasti tuleb aga teada seda, et looduslik vesi ei ole puhas, sest see võib sisaldada mittelahustuvaid aineid, lahustuvaid aineosakesi ja mikroorganisme.Seepärast tuleb vett puhastada.See koosneb neljast etapist: setitamine, filtreerimine, koaguleerimine, destilleermine.

Vett kasutatkse igal pool ja väga erinevate asjade juures.Seda kasutatakse pesemisel, söögi valmistamisel, tööstuses ja küttesüsteemides.

Geenitehnoloogia

9.novembril toimus siis õppetund geenitehnoloogiast.Alustuseks pidime rühmadesse võtma, mina olin koos Keio ja Markoga.Rühmades töötades õppisime kasutama pipette.Pidime erinevaid koguseid vett pipeteerima, hiljem anti ka tööleht, kus tuli erinevaid asju kokku pipeteerida.
Peale gruppides töötamist tutvustati meile kalleid masinaid, mida kasutatakse ka kuritööde lahendamisel.Osasi masinaid pidime isegi enda töös kasutama.
Lõpus pidi igast rühmast üks inimene mingi asja silikooni pipeteerima, pärastpoole saime silikooni läbi infrapuna vaadata.See oli väga põnev.Samuti oli huvitav see, et meile seletati ,kuidas tehakse isadustesti.
Kokkuvõtteks läks väga pikaks, aga vähemalt oli huvitav.

Embrüotehnoloogia

20.novembril toimus meie klassil õppekäik maaülikoolis.Ise sinna ei jõudnud, sest viibisin võistlustel Tallinnas.Seepärast pean kokkuvõtte moodustama intreneti ja klassikaaslaste jutu abil.Tundus vähemalt, et neil oli seal üsna põnev...
Embrüoloogia on teadus, mis käsitleb põhiliselt loomade ontogeneesi ehk isendiarenemise varaseimat, embrüonaalset ehk lootelist järku, osaliselt ka sellele eelnevat ja järgnevat järku.
Nüüd sellest mida rääkisid klassiõed-vennad.Alguses rääkiti neile pikalt teooriat.Neile selgitati munaraku viljastamist, näitena loomadest kasutati lehma.Õpilased said veel teada spermatosoidide jaotatamisest ja looma viljastamisest, näidati ka pilte munarakkudest.Peale seda läksid nad teise ruumi, kus nad vaatasid arvuti ekraanilt spermatosoide, mis olid eelnevalt mikroskoobi alla pandud.Selgitati ka kuidas saab spermide liikumise trajektoori määrata.
Peale seda liikusid klassikaaslased uude ruumi, kus neile näidati, kuidas saab looma munasarjast munarakke koguda.Seda said nad ka ise proovida ja munarakke mikroskoobi all näha.Siis oligi kõik.
Kahju, et ise ei saanud käia, sest tundus päris põnevana.Õnneks sain tänu sõpradele asjast üsna hästi aru.